Geoloogia

Allikas: Vikipeedia

See artikkel annab lühiülevaate geoloogiast; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendeid geoloogia mõisteid ja maateaduste mõisteid.

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjektiks on planeet Maa. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.

Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket Maad. Seega ei kuulu atmosfääri uuriv meteoroloogia ning hüdrosfääri uuriv hüdroloogia otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad geosfäärid moodustavad siiski ühtse terviku, siis on tekkinud vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järgi, mis pani 20. sajandi teisel poolel aluse uuele teadusele nimega Maa süsteemi teadus. Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad astronoomiale, kuid viimaste aastakümnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Päikesesüsteemi kiviste taevakehade kohta, et teadusharu nimega planeetide geoloogia võis sündida.

Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et geoloogid uurides kivistisi, kivimeid, mineraale, setteid, isotoope jms, üritavad teada saada mineviku klimaatilisi tingimusi, elustikku ja selle arengut, mandrite asukohti ning omavahelist paiknemist jne. Geoloogia eesmärgiks on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogia traditsiooniliselt ajalooliseks ja dünaamiliseks geoloogiaks. Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema paleogeograafiat, elustiku evolutsiooni (paleontoloogia), kliimamuutusi (paleoklimatoloogia) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite (petroloogia), mineraalide (mineraloogia), Maa pinda kujundavate protsesside (geomorfoloogia) jms uurimisega.

Geoloogia on väga interdistsiplinaarne teadus. Sõltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja häid teadmisi füüsikast, keemiast või bioloogiast.

Geoloogia on ka rakenduslikult tähtis teadus. Näiteks hüdrogeoloogia uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist, ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks, maavaraõpetus maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne.

Geoloogia ja teiste teaduste piirimail on arenenud näiteks paleontoloogia, geokeemia ja geofüüsika.

[redigeeri] Geoloogilised teadusharud

[redigeeri] Loendid

[redigeeri] Sõnastikud

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

Geoloogia

Geology.com
Geology.about.com
Animeeritud geoloogiaalased õppevahendid Tromsø ülikooli lehel.
HyperPhysics-Geophysics (inglise keeles)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Geoloogia"

Kategooria: Geoloogia